Põlva Keskväljak

Asukoht: Põlva, Eesti

Aasta: 2015

Staatus: konkurss

Maht: Esimene etapp – 3,000 m²

Programm: linnaehitus

Projekteerijad: Alver Arhitektid(Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel, Ulla Saar, Indrek Rünkla, Ivan Sergejev)

Kirjeldus:

Ainult jalakäijatele mõeldud ühendav telg peab siduma tervikuks Põlva kultuurikeskuse, tulevase vallamaja koos hoone-esise pargiga, autobussijaama oma kohvikutega, linna suure haljasväljaku, mõeldava turu laienduse, jõesaare ja vastaskalda. Telge hoiab koos puidust elementide kaskaad- sirgest sillast kaarsillani.
Kogu telge ei peaks välja ehitama korraga. See jaguneb erinevateks teemadeks – mõeldavateks ehitusjärjekordadeks.
Kui vallavalitsus on kolitud muusikakooli majja, omandab uue tähenduse ka selle esine park ja praegune pangaesine parkla. Need on võimalik ja tuleks rekonstrueerida paraadväljakuks nõnda, et võimaldada erinevaid esindustaotlusi ja elanike vaba aja veetmist. Vallamaja eest jookseb läbi pikema telje algus. See koosneb iseloomulikust sillutisest ja sellel olevast puidumaailmast, mis jätkub kahele poole – kultuurimaja ette viib sild ja bussijaama poole välikohvikud ja mänguatraktsioonid.

Bussijaam on toodud “all-linna”. (Ilma inimesteta pole mõtet linna ehitada.) Vallamaja, pangahoone, kaks uut ärihoonet ja bussijaama maht tekitavad natukenegi tihedama keskkonna, mille vahele jääb sillutatud ala, mis suuruselt vastaks võimalikule esimesele ehitusmahule (ca 3000 m²).

Telg jätkuks piki linna rajatud uut puudega ümbritsetud pargiala, mille keskel on muruväljak väga erinevate ettevõtmiste tarbeks – laatadest-tantsudest, laulupäevadest kuni sportlike tegevusteni.

Turg saaks laienduse lõuna poole ja võtaks vajadusel kasutusse telge jätkava sõrestikstruktuuri. Jõekäär võiks saada linnalised kaldad ja astmed veega lihtsamaks suhtlemiseks. Sademevee kogumine saaks jääda alale kuid peaks saama tehniliselt sobiliku lahenduse.

Jõe äärde jääks ka linna enda poolt soovitud rekreatsiooniala koos mõne tulevikus vajaliku hoonega. Kogu uus telg on kasutatav ka tervisespordirajana ja laste mängu- ja fantaasiamaailmana.

Kui Põlva ei vajagi uut suurt paraadväljakut tänasesse perifeeriasse, siis linlastele mõeldud atraktiivseid jalutusradu ometi. Ilusa jalutuskäigu saaks nimetatud telge ja vastaskallast, kirikuaeda, Tuglase tänavat ja mäepealset pargiala sidudes. Selline jalutusrada võiks olla tulevikus tegelikuks osaks Põlva “linnaväljakust”, kus toimuvad juhuslikud kohtumised ja sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid.
Sirge sild üle Võru tänava võiks olla Põlva liimpuidutööstusele reklaamiks. Elegantne kaar koos keerdtrepi või ka liftiga.

Esimesed astmeplaadid pikast teljest kannaksid omapäraseid vertikaalseid valgusteid.

Istmed on istmed, mõnel seljatugi, mõnel mitte.

Intiimne purskkaev koos vaikse sulinaga rõhutab vallamaja väärikust. Seal saaksid kokku puit ja teras.

Väliterrassid ja mängumaailm ootab disainerite loomingulisust.

Ka kõrged lambipostid võiksid olla eripärased ainult Põlvale.

Puidust sõrestikstruktuur saab sisaldada nii sportlikke vahendeid väliseks jõusaaliks kui ka laste ronimismaailma ja ka kohtumispaiku ning turgu toetavaid katuseid.

Kaheavaline puidust kaarsild lõpetab elegantselt läbiva linnaliku elemendi.

Eesti väikelinnade probleem on kokkutõmbumine, kahanemine.
Inimesi jääb linnakeskustes järjest vähemaks.
Nende keskusesse juurdetoomine peaks olema linnavalitsuste strateegiline eesmärk.
Uued kaubanduskeskused linnasüdames võivad olla, kuid ei pea olema ainus eesmärk linnas viibimiseks.
Iga linn peaks üles leidma oma ruumilised väärtused ja neid maksimaalselt kasutama…. et erineda teistest, säilitada omapära ja lisada linna

Põlva on kujunenud teede ristmikul – on tee aga puuduvad väljakud.
Põlva struktuur on haralihoidev ja kaootiline.
Praeguse Põlva identiteeti aitavad luua:
Kõrged künkad ja jõeorg
Jõgi maaliliste kallastega
Kirik koos kirikuaiaga
Suurejooneline kultuurikeskus
Lõik elusat tänavat uuest vallamajast jõeäärse turuni.

Neid elemente saaks siduda tervikuks uue, linna lõikuva teljega kultuurikeskusest jõeni.
Elemendid paistaksid silma ka linnast läbisõitjale  –  kõrge puusild üle Võru maantee;
muudaksid uue vallamaja esise väärikaks, mälestusi hoidvaks ja intiimseks väljakuks;
lisaksid linnaelule variatsioone uuest vallamajast jõeni – istekohad, turnimispuud, purskkaevud, väikesed väliterrassid kohvikutega, laste mänguseaded ja kaarsillad üle vete;
annaksid olemasolevale turumaastikule võimaluse laieneda laatadeks.

Siduv telg aitab endaga vajaduste tekkimisel liita erinevaid “teemasid”, võimaldades nõnda linna järk-järgulist väljaehitamist.
Telje väljaehitamine võiks olla ka majanduslikult teostatav – koosnedes omapärasest sillutisest ja vaheldusrikastest liimpuidust disain-elementidest.

Kolm põhimõttelist viga Põlva arendamisel:

Taaselustamine ei pea tähendama täielikult uut ruumilist algust ja vana kõrvalejätmist.
Väikelinn peaks koondama kõik oma olemasolevad head küljed üheks kasutatavaks ja nähtavaks tervikuks.
Ainult suur, uus väljak ilma temaga seotud “elus” tänavateta ei pruugi hakata tööle.