Mustamäe Maarja Magdaleena Kirik

Asukoht: Tallinn, Estonia

Aasta: 2013

Staatus: Konkurss, äramärkimine

Maht: 2300 m²

Programm: Kirik, hoolekandekeskus

Projekteerijad: Alver Arhitektid (Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel, Ulla Saar, Indrek Rünkla)

Kirjeldus:

Kiriku hoonekompleks koosneb kahest poolest – “maisest” ja “taevalikust”.
Pooli seob nende ümber olev õhuline klaasist väliskest ja mahtude vahele jääv tühi, ristikujuline ruum.  Ruum eraldab tegevused nende tähenduslikkuse järgi – idapoolses hooneosas sisalduvad ilmalikumad tegevused – administreerimine, hoolekanne, ringitööd. Need ruumid on seotud  Kiili tänavaga vahetumalt. Läänepoolses hooneosas saab süüvida endasse ja enamasse, seal asuvad kirikusaal ja kabel, mida ümbritseb ideaalis madal, suuri puid peegeldav vesi.
“Ilmalike” plokkide poolne krundi pind (Kiili tänava äärne osa) on poole korruse ulatuses langetatud/süvendatud (näitamaks ka kompleksi tähtsust linnaruumis).
Süvendi ületamiseks tuleb teha pingutus, et jõuda Jumalikkust esindavani.
Peapääsud kirikusse on “langetatud väljaku” ja veepeegli vahelt, nii põhja- kui ka lõunasuunalt. Lõuna poole jääb autode parkla, põhjapoolsesse otsa kirikuseine väljak koos kellatorniga.
Eluhooned (inimesed) ümbritsevad kirikut igast küljest.
Kirikuruume teenindav transport kasutab langetatud tasapinda, varustus toimub kõige alumist korrust kasutades. Väljakul saavad mängida ka lapsed ja seal saab vajadusel varju all seistes söökla avamist oodata.
Kirikusaali ja ka kabelipoolse hooneosa meeleolu kujundab valguskehandina kumav kabeliosa, mis laseb endasse väljast tulevat päevavalgust ja kirikusaali moodustav rippuv, uksekõrguselt alt lahtine sein, mis on peene avastruktuuriga pind võimaldamaks vaheruumi ülavalgusel ja välisvalgusel mahenedes hajuda kiriku saaliruumi, õhtusel ajal aga valgust õue kumades.
Vajadusel on võimalik saal ka sulgeda allalastava uksega. (analoog linnahalli saali tagaseinaga). Selline võte võimaldab saali oluliselt laiendada nendel hetkil, mil tärkab eesti rahva jumalaarmastus (nt. jõulud).
Vaheruumi saalide vahel valgustab täiendav ülavalgus.
Väline klaaskehand võiks olla teostatud klassikalises vitraazhitehnikas (või vahendite kokkuhoiu korral ka erinevaid trükitehnikaid kasutades).
Kirikusaali kõrval olevat “ilmaliku” ploki seina peaks kaunistama fresco, sest see on ühtlasi saali seinaks, kui “suur uks” on üles tõstetud.